Kuidas valida majapidamisse sobiv veefilter?

Puhas vesi ei tähenda alati ainult läbipaistvat vett. Ka näiliselt selge vesi võib sisaldada liiva, roostet, liigset rauda, karedust põhjustavaid mineraale või ebameeldivat maitset ja lõhna tekitavaid ühendeid.

Õige veefilter valitakse alati selle järgi, milline probleem vajab lahendamist. Universaalset filtrit, mis eemaldaks igas olukorras kõik soovimatud ained, ei ole olemas. Sageli annab parima tulemuse mitmest filtreerimisetapist koosnev süsteem.

Alusta veeanalüüsist

Kui vesi pärineb puurkaevust või salvkaevust, tasub enne filtrisüsteemi valimist teha veeanalüüs. Ainult vee värvuse, maitse või lõhna järgi ei ole võimalik selle koostist usaldusväärselt hinnata.

Veeanalüüsist võiks kontrollida vähemalt:

• raua- ja mangaanisisaldust;
• vee karedust;
• ammooniumisisaldust;
• pH-taset;
• hägusust ja värvust;
• elektrijuhtivust;
• vajaduse korral mikrobioloogilisi näitajaid.

Ühisveevärgi vee puhul saab piirkonna vee kvaliteedi kohta teavet tavaliselt kohalikult vee-ettevõttelt. Ka sellise vee puhul võib filter olla vajalik näiteks torustikust pärinevate setete, rooste, lõhna või maitse vähendamiseks.

Millist probleemi soovid lahendada?

Liiv, sete ja roosteosakesed

Kui vees esineb silmaga nähtavaid osakesi, liiva, torustikust eralduvat roostet või muud setet, on vaja mehaanilist veefiltrit.

Mehaaniline filter paigaldatakse sageli filtrisüsteemi esimeseks astmeks. See kaitseb:

• segisteid ja dušiotsikuid;
• pesu- ja nõudepesumasinat;
• boilerit;
• pumpa ja automaatikat;
• peenemaid filterelemente;
• veepehmendus- ja rauaeraldusseadmeid.

Mehaanilised filtrielemendid võivad olla valmistatud näiteks nöörist, polüpropüleenist, nailonvõrgust või roostevabast võrgust.

Nöör- ja polüpropüleenelemendid vahetatakse määrdumisel välja. Võrkfilter võib olenevalt mudelist olla pestav ja korduvalt kasutatav.

Mida tähendab filtri mikronite arv?

Filterelemendi tähis µm ehk mikron näitab, kui väikeseid osakesi filter kinni peab. Mida väiksem number, seda peenem filtreerimine.

Levinud valikud on näiteks:

• 50–100 µm – jämedam liiv ja suuremad osakesed;
• 20–25 µm – tavapärane eelfiltreerimine;
• 5–10 µm – peenem sete ja väiksemad roosteosakesed;
• 1 µm – väga peen mehaaniline filtreerimine.

Kõige peenem element ei ole alati parim valik. Liiga väikese mikronite arvuga filter võib suure veetarbimise või seteterohke vee korral kiiresti ummistuda ja põhjustada veesurve langust.

Seteterohke vee puhul tasub kasutada astmelist süsteemi: esmalt jämedam ning seejärel peenem filter.

Ebameeldiv maitse või lõhn

Kui probleemiks on vee ebameeldiv maitse või lõhn, võib sobida aktiivsöefilter. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid maitset ja lõhna mõjutavaid ühendeid.

Aktiivsöefiltrit kasutatakse sageli:

• joogivee maitse parandamiseks;
• kloorilõhna vähendamiseks;
• teatud orgaaniliste ühendite vähendamiseks;
• filtreerimise viimase ehk viimistlusetapina.

Aktiivsöefiltri ette on soovitatav paigaldada mehaaniline filter. See aitab vältida söeelemendi kiiret ummistumist.

Oluline on teada, et aktiivsöefilter ei ole tavaliselt mõeldud vee kareduse ega suure rauasisalduse eemaldamiseks. Samuti ei asenda tavaline söefilter mikrobioloogilise reostuse korral vee desinfitseerimist.

Kare vesi ja katlakivi

Kareda vee tunnused on:

• katlakivi veekeetjas ja kohvimasinas;
• valged jäljed segistitel ja dušiklaasil;
• boileri või küttekeha kiire kattumine katlakiviga;
• pesuvahendi tavapärasest suurem kulu;
• kuivana tunduv nahk ja karedam pesu.

Vee karedust põhjustavad peamiselt kaltsiumi- ja magneesiumiühendid. Nende vähendamiseks kasutatakse ioonvahetusel põhinevat veepehmendit.

Väikese veekoguse töötlemiseks võib kasutada kationiidiga filterelementi. Terve maja vee pehmendamiseks on üldjuhul vaja automaatset veepehmendusseadet, mille suurus valitakse vee kareduse ja majapidamise veetarbimise järgi.

Veepehmendi filtermaterjali töövõime taastatakse soolalahusega. Seetõttu vajab seade regulaarselt spetsiaalset filtrisoola.

Veepehmendi valikul tuleb arvestada:

• vee karedusega;
• elanike arvuga;
• ööpäevase veetarbimisega;
• hetkelise maksimaalse vooluhulgaga;
• torustiku läbimõõduga;
• seadme paigaldamiseks vajaliku ruumiga;
• kanalisatsiooni- ja elektriühenduse olemasoluga.

Raud ja mangaan kaevuvees

Liigsele rauasisaldusele võivad viidata:

• kollakas või pruunikas vesi;
• pruunid plekid sanitaartehnikal ja pesul;
• metalline maitse;
• sade torustikus;
• vee seismisel tekkiv hägusus.

Mangaan võib tekitada tumedaid või mustjaid ladestusi. Raua ja mangaani eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalset filtermaterjali ning vee koostisele vastavat puhastusprotsessi.

Sobiva rauaeraldusfiltri valimiseks tuleb teada vähemalt:

• raua- ja mangaanisisaldust;
• vee pH-taset;
• hapnikusisaldust või oksüdeeritavust;
• ammooniumisisaldust;
• vajalikku vooluhulka;
• puurkaevu ja pumba tootlikkust.

Suure rauasisalduse korral ei piisa tavalisest peenfiltrist. Filterelement võib küll kinni pidada juba vees tekkinud rauasette, kuid ei eemalda usaldusväärselt vees lahustunud rauda. Sellisel juhul on vaja spetsiaalselt dimensioneeritud rauaeraldusseadet.

Kuidas valida filtrikorpust?

Filterelement paigaldatakse sobivasse filtrikorpusesse. Korpuse valikul kontrolli järgmisi näitajaid:

• filterelemendi pikkus ja läbimõõt;
• korpuse ühenduskeerme mõõt;
• lubatud töörõhk;
• lubatud veetemperatuur;
• vajalik vooluhulk;
• paigaldamiseks olemasolev ruum;
• korpuse ja elemendi omavaheline sobivus.

Kodumajapidamistes kasutatakse sageli 5- ja 10-tolliseid filtrielemente. Suurema veetarbimise korral tuleb valida piisava läbilaskevõimega korpus ja ühendused.

Liiga väike filter võib tekitada tuntava survekao, eriti kui korraga kasutatakse mitut kraani või dušši.

Filtrikorpuse juurde võivad kuuluda:

• seinakinnitus;
• filtrivõti;
• O-rõngas;
• sulgeventiilid;
• manomeetrid;
• möödaviik ehk bypass.

Manomeetrid enne ja pärast filtrit aitavad jälgida survekadu. Kui rõhk pärast filtrit märgatavalt langeb, võib element olla ummistunud.

Üks filter või mitmeastmeline süsteem?

Kui vees esineb mitu probleemi, kasutatakse filtreid järjestikku. Näiteks võib süsteem koosneda järgmistest etappidest:

1. Jämefilter suuremate liiva- ja setteosakeste eemaldamiseks.
2. Peenem mehaaniline filter väiksemate osakeste püüdmiseks.
3. Rauaeraldus- või veepehmendusseade vastavalt veeanalüüsile.
4. Aktiivsöefilter maitse ja lõhna parandamiseks.

Filtrite õige järjestus sõltub vee koostisest ja kasutatavatest seadmetest. Valesti järjestatud filtrid võivad kiiresti ummistuda või takistada järgmise puhastusetapi tööd.

Millal tuleb filterelementi vahetada?

Filterelemendi kasutusiga sõltub vee kvaliteedist, tarbimisest, elemendi suurusest ja filtreerimistäpsusest. Ühes majapidamises võib element kesta mitu kuud, teises määrduda mõne nädalaga.

Vahetamise vajadusele võivad viidata:

• veesurve vähenemine;
• nähtavalt määrdunud filterelement;
• maitse või lõhna taastumine;
• tootja määratud kasutusaja täitumine;
• suurenenud survevahe enne ja pärast filtrit.

Vahetatavat elementi ei tasu kasutada määramata aja jooksul. Kogunenud mustus vähendab läbivoolu ja võib halvendada vee kvaliteeti.

Filterkorpuse hooldamisel tuleb:

1. sulgeda vee pealevool;
2. vabastada korpusest surve;
3. eemaldada vana element;
4. pesta korpus puhtaks;
5. kontrollida ja vajaduse korral vahetada O-rõngas;
6. kasutada tihendil joogiveesüsteemile sobivat määret;
7. paigaldada uus element;
8. avada vesi aeglaselt ja kontrollida lekkeid.

Filtrikorpust ei tohi avada ajal, mil see on surve all.

Levinumad vead veefiltri valimisel

Filter valitakse ilma veeanalüüsita

Nähtav probleem ei näita alati selle tegelikku põhjust. Näiteks pruun sete võib viidata rauale, kuid õige lahenduse valimiseks tuleb teada raua vormi, sisaldust ja vee muid näitajaid.

Valitakse liiga peen filter

Väga peen element võib kiiresti ummistuda ja põhjustada majas survepuuduse. Peenfiltri ette võib olla vaja jämedamat eelfiltrit.

Ei arvestata vooluhulgaga

Filter peab suutma läbi lasta majapidamise maksimaalse vajaliku veekoguse. Liiga väikese korpuse, elemendi või ühenduse korral langeb surve suurema tarbimise ajal.

Rauaprobleemi püütakse lahendada ainult settefiltriga

Mehaaniline filter eemaldab osakesi, kuid ei pruugi eemaldada vees lahustunud rauda. Püsiva tulemuse saamiseks võib olla vaja automaatset rauaeraldusseadet.

Filter jäetakse hooldamata

Kõik filtrid vajavad hooldust. Vahetatav element tuleb õigel ajal uuendada, pestav element puhastada ning automaatseadme puhul jälgida soola või muu vajaliku hooldusvahendi olemasolu.

Kokkuvõte

Sobiva veefiltri valik algab veeprobleemi täpsest määramisest. Liiva ja sette jaoks kasutatakse mehaanilist filtrit, maitse ja lõhna parandamiseks aktiivsütt, kareda vee jaoks veepehmendit ning liigse raua või mangaani korral spetsiaalset veetöötlusseadet.

Valiku tegemisel tuleb arvestada ka veetarbimise, vooluhulga, torustiku mõõtude, olemasoleva surve ja filtrite hooldusvajadusega.

Tutvu Veekanali veefiltrite ja veetöötlustarvikute valikuga. Valikus on AQUA ja ATLAS filtrikorpused ning -elemendid, mehaanilised võrgu- ja nöörfiltrid, aktiivsöe- ja kationiitelemendid, veepehmenduse tarvikud ning rauaeralduslahendused.

Kui sa ei ole kindel, milline filter sinu majapidamisele sobib, saada meile veeanalüüsi tulemused ning võimaluse korral järgmine teave:

• vee päritolu: puurkaev, salvkaev või ühisveevärk;
• inimeste ja tarbimiskohtade arv;
• torustiku läbimõõt;
• pumba tootlikkus ja süsteemi veesurve;
• peamised veeprobleemid;
• soovitud maksimaalne veekulu.

Nende andmete põhjal saame aidata valida sobiva filtrikorpuse, filterelemendi või tervikliku veetöötluslahenduse.

Veekanali spetsialistid aitavad leida sinu veele sobiva lahenduse.